Moned motteterad

Tihti foorumeid sirvides ja rubriikides kus on valja toodud mangijate saavutused kohtab enamasti kahte reaktsiooni. On need kes patsutavad olale ja onnitlevad, aga samas tundub et on alati grupp kes tunnevad rohkem kadedust kui monda muud emotsiooni. Ma olen alati ennast esimesse gruppi pidanud ja seda mitte ainult selleparast et ma nii tore inimene olen, aga ka loogilistel pohjustel. Ma olen alati arvanud et vaeva nagemine tuleb tasutud saada kuskilt ja laiskus peab mingil hetkel oma hinna noudma. Minu probleem pokkris oli alati pokkrile lahenemine hobimangijana mis sest et ma sellest elatist teenisin. Ma ei ole kunagi nainud otsest vaeva oma mangu parandamise kallal voi lugenud raamatuid/vaadanud videoid etc. Ja nyyd kui ma vaatan mone tousva eesti mangija vaga muljetavaldavaid tulemusi(naiteks hotcoca), siis selle asemel et kade olla ma parem votan mytsi maha inimese ees kes on vaeva nainud oma mangu kallal ja nyyd loikab sellest vilja. Iga nii oelda kadestaja peab endale selgeks tegema et need tulemused ei tule ohust ja kui yldse millegi yle kadedust tahad tunda, siis see peaks olema hea distsipliin ja too eetika mis laheb nende tulemuste saavutamiseks. Pokkeri maastik on yleyldse yks vordsemaid, sest igayhel on voimalus ennast mikro limiitidest yles ehitada ja enda seada on kui kaugel lopetad. Nii et jargmine kord selle asemel et tunda kadedust, kysi endalt: mida pidi tegema see mangija et jouda selliste tulemusteni? Ja siis on kaks varianti: A: Nae samapalju vaeva ja pyrgi samas suunas B: Kui ei taha sellist vaeva oma mangu alla panna, siis tee endale selgeks et sa ei kadesta seda mangijat vaid kadestad ainult vaikest osa temast, tema tulemusi.